Selgroolülide diski võib pressida paigast lihtne liigutus, tagajärjeks põrguvalu. Aegamisi läheb üle, lubab arst. Aga kui ei lähe?
Elupõline matka- ja spordimees Kalle Kiiranen (69) teab hästi, mida tähendavad seljavalud. Ta on nendega kimpus olnud suure osa elust. „Tõmbasin selja ära 18aastaselt „külmalt“ kangi tõstes. Tegin just Tartu ülikooli sisseastumiseksameid ja mäletan, milline piin oli valutava seljaga puupingil niheledes kirjandit kirjutada,“ räägib Kalle.
Seljavalud jäidki teda aeg-ajalt kimbutama. „Näiteks kukkusin suusarajal halvasti, seljast käis nõks läbi.“ Ta otsis oma valudele abi perearstilt, kes saatis Kalle neuroloogi vastuvõtule. Seal noore mehe seljahädasid liiga tõsiselt ei võetud. „Lasti painutada, aga uuringuid ei tehtud. Käisin selja pärast ka vesivõimlemises, kuid paremaks asi ei läinud.“
Kui Kalle oli 44aastane, tegi selg jälle sellist piina, et mees võttis uuesti ette käigu neuroloogi juurde. „Vasakusse jalga lõid tugevad valud. Pidin arsti juurest paarsada meetrit teise majja kõndima, aga ei suutnud seda teha muud moodi, kui pidin vahepeal ühe parkiva auto peale toetuma. Uuringuks tehti selga kontrastainesüst ja kui doktor pilti nägi, pani mulle järgmiseks hommikuks operatsiooniaja. Diagnoos oli diski prolaps neljanda ja viienda lüli vahel, tüüpiline suusatajate probleem.“ Kalle küsis doktorilt, mis saab siis, kui ei lõika, ja sai vastuseks: „Kindel ratastool!“
