„Ta oli alles hoidnud isegi vana jõulukuuse.“ Miks muutub liigne kokkuhoidlikkus haiglaseks kogumishäireks ja kuidas leida abi?

Mõne inimese kodu on asju nii täis, et seal ei mahu enam õieti liikumagi ja virnade vahel tuleb manööverdada lausa külg ees. Millal saab kokkuhoidlikkusest või kogumisest aga haiglaslik häire ja kas sellele on üldse võimalik lahendust leida?

Helenal on selja taga suur koristustöö, mis kestis nädalaid ja mille suhtes isegi paljunäinud koristusfirma inimesed pead vangutasid. Nimelt sai Helena oma vanaonult päranduseks maja, mis osutus prügimäeks. „Onu Ants elas pärast abikaasa surma mitukümmend aastat eraklikku elu. Ma arvan, et selle aja jooksul ja võib-olla ka juba varem, ei olnud ta mitte midagi ära visanud,“ sõnab Helena. Maja oli nagu pime koobas, asju täis keldrist pööninguni. Valgus sinna ei paistnud, sest aknaid vanahärra ei pesnud ning asjad olid paigutatud akende ette. „Teine korrus oli asju nii täis, et uksest ei mahtunud enam sisse. Asjade vahel olid kitsukesed käigud ning mõnest kohast läbipääsemiseks pidi lausa üle hunnikute ronima. Ja kujuta ette – ta oli alles hoidnud isegi vana jõulukuuse!“

Helena sõnul ei olnud tegemist mitte lihtsalt asjadega, vaid enamalt jaolt sõna otseses mõttes prügiga – Ants oli hoolikalt alles hoidnud kõik pakendid (mustmiljon Voimixi karpi ja kodujuustu potsikut!), reklaamlehed, vanad riided ja leidjate õuduseks ka ammu halvaks läinud toidu. „Tema kelder oli täis aastakümnete vanuseid hoidiseid ja külmkapis leidus toiduaineid säilivusajaga 2016. aasta.“

Teadlased on leidnud, et kogumishäire tekkimisel on oluline roll pärilikkusel, millele annavad alust nii kaksikutega tehtud uuringud, kui perekondliku haigusajaloo statistilised näitajad. Mõjutajaks on ka kasvukeskkonnast kaasa saadud väärtususkumused esemete ning säilitamise olulisuse kohta. „Lihtsalt öeldes – kui patoloogilist kogumist esineb lähisugulaste hulgas, siis on suurenenud võimalus sarnase käitumismustri kordumisele. Kusjuures esimesed sümptomid ilmnevad sageli juba noorukieas, aga patoloogiliseks kujuneb kogumisega seotud käitumine peamiselt alles hilisemas täiskasvanueas. Ravile jõutakse enamasti üle 50 aasta vanuses,“ selgitab psühholoog Rael Helen Ventsel.

Kogumishäire on tõsine psüühiline probleem ning haigestunud lähedase abistamine on sageli väga stressirohke. Oluline on abistajana ka enda vaimset tervist mitte unarusse jätta ning vajadusel professionaalset tuge otsida.