USA teadlased: stress poliitika pärast kahjustab inimeste tervist järjest enam

Ameerika psühholoogiateadlaste uuringutest nähtub, et stress, mida inimesed poliitikaga seoses tunnevad, võib märkimisväärselt kahjustada nii füüsilist kui ka vaimset tervist – ja olukord paistab aina süvenevat.

Ameeriklased tunnevad mõrvakatsete, viimase hetke presidendikandidaadi vahetuse, debatidraama ja juriidiliste lahingute tõttu üha enam stressi poliitika pärast. Ameerika Psühholoogide Assotsiatsiooni (APA) tänavuses uuringus „Stress in America“ märkis 77 protsenti USA täiskasvanutest, et nende rahva tulevik on nende elus oluline stressiallikas. Lisaks muretsesid paljud USA täiskasvanud, et valimistulemused võivad põhjustada vägivalda (74 protsenti vastanutest) või et 2024. aasta valimised võivad olla demokraatia lõpp USAs (56 protsenti vastanutest). Kui 2016. aastal tekitasid presidendivalimised märkimisväärset stressi 52 protsendile täiskasvanutest, siis sel aastal hüppas see arv 69 protsendini.

„Üldiselt teame, et krooniline stress kahjustab psühholoogilist ja füüsilist heaolu. See mõjutab meie keha,“ ütles Toronto ülikooli psühholoogiadotsent Brett Ford, kes uurib seoseid emotsioonide ja poliitilise kaasatuse vahel.

Riiklikes uuringutes väidavad peaaegu pooled USA täiskasvanutest, et poliitika on oluline stressiallikas, viidates sellistele probleemidele nagu unehäired, suurenenud ärrituvus ja sundmõtted. „On märkimisväärne ja kasvav hulk tõendeid selle kohta, et poliitikal on negatiivne mõju paljudele tervisega seotud aspektidele,“ ütles Kevin B. Smith, Nebraska-Lincolni ülikooli politoloogiaprofessor, kes uurib, kuidas poliitika mõjutab heaolu. „Ühtsele järeldusele, et poliitika ei mõju meile hästi, on jõudnud paljud teadlased, kes kasutavad erinevaid andmeid, lähenemisviise ja metoodikaid.“ Psühholoogid, politoloogid ja teised eksperdid on kaevunud veelgi sügavamale valimisstressi ja poliitilise ärevuse teemadesse, lootes neid negatiivseid mõjusid paremini mõista ja loodetavasti ka leevendada.

Jagatud stressiallikas

Psühholoogiauurijad on võtnud vaatluse alla poliitilise ärevuse iseloomulikud aspektid ja püüdnud saada selgust ka selles, mil määral see lahkneb või kattub üldise ärevusega. Esialgsed uuringud näitavad, et need kaks mõistet on erinevad. Teisisõnu inimesed, kes väidavad, et tunnevad poliitika pärast ärevust, ei ole lihtsalt keskmisest ärevamad. „See, kuidas poliitika meis stressi tekitab, on midagi iseloomulikku,“ ütles Põhja-Iowa ülikooli politoloogiadotsent Jayme Renfro, kes on läbi viinud uuringuid valimisstressi kohta. „Poliitiline ärevus seisab üldiselt stressist ja ärevusest eraldi.“

Brett Fordi sõnul on poliitika keeruline ja mitmetahuline stressor osaliselt seetõttu, et see võib vallandada nii palju erinevaid emotsioone, alates murest, kurbusest ja meeleheitest kuni pahameele, vastikuse, viha ja pettumuseni. Poliitilistel sündmustel võib olla nii lühi- kui ka pikaajaline mõju ning see hõlmab sageli ühiskonnagruppide vahelisi konflikte, millel võivad olla reaalsed sotsiaalsed tagajärjed.

Poliitika kollektiivne olemus eristab seda ka enamikust teistest elu stressitekitajatest, ütles Shevaun D. Neupert, Põhja-Carolina osariigi ülikooli psühholoogiaprofessor, kes uurib, kuidas valimised mõjutavad igapäevaseid emotsioone. „See on laialt levinud nähtus, jagatud ühine kogemus, mis mõjutab ühel või teisel viisil kõiki riigis elavaid inimesi,“ ütles ta.

Poliitilise stressi mõju on ränk

Kevin B. Smithi juhitud riiklikes küsitlustes, mis viidi läbi 2018. aasta vahevalimiste ja 2020. aasta presidendivalimiste ajal, ütles umbes 40 protsenti USA täiskasvanutest, et poliitika on nende elus silmapaistev stressiallikas. „Märkimisväärne osa ameeriklasi tunnistas, et poliitika tõttu kaotavad nad une, nende sotsiaalsed suhted on kahjustunud ja nad ei suuda lõpetada liigset sotsiaalmeedia tarbimist,“ ütles Smith.

Uuringutes on leitud, et inimesed, kes on noored, poliitiliselt aktiivsed või vasakpoolsed, kogevad tavaliselt suuremat poliitilist ärevust kui nende kolleegid. Shevaun D. Neupert nentis, et see, kus inimene elab ja kellega ta suhtleb, võib avaldada poliitilisele ärevusele tuntavat mõju.

Kolmes eri uuringus teatas 1 inimene 20st, et on poliitika pärast nii ahastuses, et tal on tekkinud enesetapumõtted. Ühes uuringus ilmnes, et inimestel, kes väitsid, et nende seisund on muutumas poliitiliselt polariseeruvamaks, oli ka suurem ärevuse või depressiooni oht. Kui inimesed tundsid end oma osariigi keskmisest valijast poliitiliselt erinevat, tunnistasid nad ka halvemat füüsilist tervist.

Poliitilisest keskkonnast tingitud meeleheide on nii suur, et sunnib inimesi isegi kolimisele mõtlema. 41 protsenti USA täiskasvanutest ütles, et on kaalunud välismaale emigreerumist, 39 protsenti oli mõelnud teise osariiki kolimisele.

Valimiste hooaeg on eriti tormiline ning eelvalimiste, kogunemiste ja debattide puhkedes paisuvad emotsioonid ka inimestes. Shevaun D. Neuperti juhitud igapäevased päeviku-uuringud näitasid, et emotsionaalne reaktiivsus eri eluvaldkondades, sealhulgas töö ja suhted, suurenes mitu päeva enne ja pärast 2016. ja 2018. aasta valimisi. „Päevadel, mil inimesed kogesid rohkem valimistega seotud stressi, oli neil ka rohkem negatiivseid emotsioone ja nad teatasid halvemast füüsilisest tervisest,“ ütles ta.

Valimiste tagajärjed võivad kaasa tuua omad väljakutsed. Pärast 2016. aasta presidendivalimisi kasvas alkoholimüük maakondades, kus toetus kaotanud kandidaadile oli suurem.

Pideva infovoo piiramine on oluline

Kuigi USA poliitika ajaloos on palju pretsedente kaosest ja konfliktidest, on viimased valimistsüklid olnud põhimõtteliselt teistsugused. „Inforuum on muutunud, mistõttu on tänapäeval palju raskem poliitikat ignoreerida,“ ütles Kevin B. Smith. „See ei ole midagi, mida me hommikul ajalehes ja õhtul telesaates näeme – poliitilise info voog on nüüd lakkamatu.“

Ööpäevaringne uudiste tsükkel, mis on täis konflikte ja sappi, toimib pideva stressifoonina, mis võib vallandada valimisstressi. Steven Stosny, Washingtonis töötav kliiniline psühholoog, tõdes, et patsiendid, kellega ta töötab, räägivad valimistega seotud pealetükkivatest mõtetest, kaastundeväsimusest ja pingestunud suhetest.

Infovoo piiramine, eriti sotsiaalmeedias, on keeruline ja nõuab erilist pingutust ja enesekontrolli, kuid tervisliku tasakaalu leidmine selles on väga oluline. Tuleb silmas pidada, et sotsiaalmeediakanalid ongi üles ehitatud põhimõttele irriteerida jälgijaid ja hoida nende tähelepanu võimalikult kaua enda haardes, nentis Brett Ford.

Allikas: apa.org